Mis on kaebus?

Kaebusena mõistetakse Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) esitatud pöördumist, mis käsitleb saadete ja artiklite ajakirjanduslikku kvaliteeti. Pöördumine tuleb esitada kirjalikult.

Kaebused võivad puudutada ERRi ajakirjandusliku sisu vastavust ajakirjanduseetika koodeksile ja ERRi hea tava dokumendile.

Kaebused võivad puudutada näiteks järgmisi teemasid:

1. saade või artikkel on erapoolik ja kallutatud;
2. saate külaline või loo allikas on asetatud põhjendamatult halba valgusesse;
3. on eksitud  faktivigade vastu ning esitatakse meelevaldseid seoseid, millel ei ole kokkupuudet tegelikkusega;
4. reklaamitakse varjatult mõnd toodet või teenust;
5. keel on ebakorrektne.

Ettepanekuid, kaebusi ja arvamusi ERRi  ajakirjandusliku sisu  kohta saab esitada ka telefoni teel, ent nende ametlikuks menetlemiseks on vaja kaebus või ettepanek vormistada kirjalikult.

Ebatsensuursusi või sõimu sisaldavad pöördumised vastamisele ei kuulu.

Kuhu kaebus esitada?

Esmajärjekorras soovitab ERR võtta ühendust konkreetse saate või loo autoritega või toimetusega. Kui toimetuselt saadud vastus ei rahulda, võib edasi pöörduda ERRi ajakirjanduseetika nõuniku poole aadressil meediaeetika@err.ee, telefon 611 4117.

Vastavalt ERRi seadusele tegeleb ajakirjanduseetika nõunik vaidlustuste ja vastulausetega ning jälgib ajakirjanduseetika nõuetest kinnipidamist.

Kui kaebuses on esitatud pöörduja nimi ja kontaktandmed, vastab ERR kaebusele hiljemalt 15 päeva jooksul alates kaebuse registreerimisest. Ajatundlike juhtumite korral (näiteks faktivea parandamine, vastulause jms) tegutseb ajakirjanduseetika nõunik esimesel võimalusel.  

Kaebuse menetlemine

Olulise ajakirjanduseetikat puudutava kaebuse puhul viib ajakirjanduseetika nõunik läbi analüüsi. Ta tutvub kaebuse põhjustanud saate või artikliga, küsib toimetuse  seisukoha ning seejärel kujundab arvamuse.

Kui selgub, et kaebus on põhjendatud ning ERR on rikkunud ajakirjanduseetika reegleid, astub ERR vajalikud sammud, et viga parandada (avaldada vastulause, vabandus, täpsustus, täiendav lugu vms).

Enne otsuse või seisukohavõtu avalikustamist kaebuse kohta tutvustab ajakirjanduseetika nõunik seda ERRi juhatusele ja vastava programmi või toimetuse  juhile (vajadusel kaasatakse konkreetse saate või artikli autor).

Otsuse selgitav osa sisaldab lühikokkuvõtet kaebusest ja saate tegijate põhilist selgitust. Otsuse resolutiivosa sisaldab ajakirjanduseetika nõuniku seisukohta kaebuse suhtes.

Vastulause, täpsustus või vabandus avaldatakse selles saates või platvormil, mille kohta kaebus esitati, või saatega võrreldavas formaadis.  

Lähtuvalt kaebustest ja tagasisidest võib ajakirjanduseetika nõunik teha toimetustele soovitusi edasiseks tööks. 

Kuidas saab avalikkus infot kaebuste lahendamise ja ajakirjanduseetika nõuniku institutsiooni kohta?

Kaebuse või ettepaneku esitanud isik saab vastuse tema poolt näidatud aadressil.

Otsused ja seisukohad olulisemate kaebuste ja ettepanekute kohta ilmuvad  ajakirjanduseetika nõuniku rubriigis, mis on ERRi kodulehe osa.

Kaks korda aastas esitab ajakirjanduseetika nõunik ERRi nõukogule ülevaate kaebustest, tagasisidest ja ajakirjanduseetika küsimustest.  

Ajakirjanduseetika nõuniku institutsiooni tutvustamiseks avalikkusele ja hea ajakirjandustava temaatika käsitlemiseks on üks kord kuus Vikerraadios eetris ajakirjanduseetika nõuniku läbiviidav raadiosaade "Meediatund".

Mida saab kaebuse esitaja teha, kui ta ei ole rahul kaebuse lahendiga?

Juhul, kui kaebuse esitaja pole lahendiga rahul, on tal võimalus pöörduda edasi pressinõukogu poole. Pressinõukogu on  ajakirjanduse eneseregulatsiooniorgan, kuhu kuulub ka ERR.